Degeneratiivne müelopaatia (DM)

Koerte degeneratiivne müelopaatia (DM) on progresseeruv seljaaju haigus, mis avaldub koertel vanemas eas (tavaliselt 7-8 aasta vanuselt). Selle geneetilise haiguse esmasteks kliinilisteks tunnusteks on tagajäsemete ataksia (liikumisvaegus ja kordinatsioonihäired). Haiguse hilisemas faasis tekib koertel tagakeha nõrkus (loom ei suuda enam püsti seista) ning tagakeha halvatus, millele järgneb hingamisseisak ja surm. Kliiniliste nähtude ilmnemisel viiakse üldjuhul läbi eutanaasia. Esmastest sümptomitest kuni surmani võtab keskmiselt aega 3-12 kuud. Saksa Lambakoerte populatsioonis esineb DM sagedusega  17-20%.

Müeliinkest katab ja kaitseb närviraku kiude ning toimib kui signaalirada, vahendades neuraalseid  ja sensoorseid signaale aju ja jäsemete vahel. Müeliinkesta degeneratsiooniga DM korral, ei suuda kesknärvisüsteem enam jäsemetesse signaale saata ning tundenärvikudude kaudu ka signaale jäsemetest vastu võtta.

Veel mõned aastad tagasi oli DM-i väga raske diagnoosida. Selleks kasutati MRI (Magnetic Resonance Imagine) või müelogrammi metoodikaid.  Lisaks ei teatud, millise geeni (või geenide) puudulikkus DM-i põhjustab.

Täna on teada, et koertel põhjustab haigust mutasioon superoxide dismutase 1 (SOD1)geenis. Punktmutatsiooni tulemusena on SOD1 geenis üks G nukleotiid vahetunud A nukleotiidi vastu, põhjustadades SOD1 valgus E40K missensmutatsiooni (valgu positsioonis 40 on glutamiinhape vahetunud lüsiini vastu). Haigus avaldub loomadel homosügootses olekus (2 vigast geenikomplekti) (Awanoa et al. 2009).

Üldjuhul  ei avaldu DM heterosügootidel (1 vigane geenikoopia). On oluline märkida, et teatud juhtudel esineb ka nn. “vale positiivseid” ja “vale negatiivseid” tulemusi. Vale positiivne koer on homosügootne mutatsioonikandja (A/A genotüüp) kelle eluaja jooksul DM ei avaldu. Selleks võib olla mitu põhjust, nagu liiga lühike eluiga või „eriline“ kaitsev geneetiline taust. Vale negatiivne koer võib olla Sod1 geeni punktmutatsiooni suhtes kas metsiktüüpi (N/N) või heterosügoone (N/A) koer, kellel avaldub elu jooksul DM. Seda juhtub harva, ning see näitab, et DM-i avaldumiseks võivad olla veel mingid geneetilised või keskkonna tegurid.

Siinkohal rõhutan veel, et kui teie koeral on homosügootne Sod1 geeni E30K mutatsioonikandja, siis see ei tähenda veel, et 100% tõenäosusega teie koeral antud haigus tekib! Esineb väga üksikuid erandeid.

 

Testimist vajaksid kõik koerad! Enim on ohustatud aga järgnevad koeratõud;

Boxer, Cardigan Welsh Corgi, Cheasapeakse Bay retriiver, Collie (lühikarvaline ja pikakarvaline), Chow Chow, Cockerspanjel, Foksterjer, Iiri setter, Labrador retriiver ja tema ristandid, King Charles spanjel, Kuldne retriiver ja tema ristandid, Mops, Puudlid (toy, mini, suur), Saksa lambakoer, Shetlandi lambakoer, Taks (lühikarvaline, pikakarvaline), Šveitsi valge lambakoer, Welsh Corgi Pembroke, jne.